Ülevaade

Saaremaal 130 ha suurusel territooriumil paiknev Kuressaare lennujaam on avatud sise- ja välislendudele päevasel ajal kõigil nädalapäevadel. Etteteatamisel teenindatakse võimalusel ka väljaspool ametlikku tööaega ööpäevaringselt.

Kuressaare lennujaama halduses on kaks ristuvat lennurada: lähenemissuundadega 17/35 - pikkus 1518 m, laius 30 m ja 05/23 - pikkus 799 m , laius 30 m. Lennuradade kandevõime on kuni 120 tonni.

Põhilennurada 17/35 on varustatud lähenemissuunalt 17 madalintensiivsuse lähenemistulede süsteemiga ning kõrge intensiivsusega tulede süsteemiga raja äärtel ja otstel. Lähenemistulede pikkus on 780 m. Lähenemissuunal 35 lähenemistulede süsteem puudub. Rajal 05/23 puuduvad lähenemistuledesüsteemid ning rajatuled. Navigatsiooniseadmetega on varustatud ainult rada 17/35: 2 NDB-d rajasuunale 17 ja 1 NDB suunale 35 . Navigatsiooniseadmetest on olemas veel ka VOR/DME vt. Lennuvälja kaardid.

9200 m² suurust perrooni ühendavad lennuradadega kaks ruleerimisteed. Nende laius on 18 m ning pikkused vastavalt ruleerimistee A: 150 m ja ruleerimistee B: 220 m. Lühem ruleerimistee (A) on varustatud ääretuledega.

Terminalihoone 900 m² -le on paigutatud lennujuhtimistorn, administratiiv- ja tehnilised ruumid ning reisijate ootesaal koos kassa ja baariga. Lennujaama hoolde- ja päästetehnika on paigutatud perroonile ning selle vahetus läheduses asuvatesse hoonetesse.

Lennujaam on avatud päevasel ajal kõigil nädalapäevadel. Etteteatamisel teenindatakse ka väljaspool ametlikku tööaega tööpäevaringselt.

2000. aastal ehitati põhihoone juurde uus lennujuhtimistorn, ümber ehitati reisijate ootesaal, kassa ja baar. Endise lennujuhtimistorni asemele hoone keskosas ehitati viis kahekohalist majutusruumi.

Aastal 2007 lõpetati Kuressaare lennuvälja hooldetehnika hoiukompleksi ning reisiterminali laienduse ehitustööd. Reisiterminalile ehitati juurde 600 m² teeninduspinda: eraldi saalid lahkuvatele ja saabuvatele reisijatele, pagasikäitlussüsteem.

Lennuradade ja ruleerimisteede asetus ja karakteristika ning olemasolevad tehnilised seadmed võimaldavad teenindada kuni 100 reisijakohaga lennukeid.

Kuressaare Lennujaama koosseisu kuulub ka Ruhnu lennujaam, mis asub Kuressaarest 75 km kaugusel Liivi lahes paikneval Ruhnu saarel, hõlmates 31,6 ha suurust territooriumit. Ruhnu lennuväljal on suunaga 14/32 muru perfokattega lennurada, mille pikkus on 600 m ja laius 20 m.

Lennuväljal on vastvalminud terminalihoone. Tehnilistest seadmetest on lennuväli varustatud raadiosidesüsteemiga. Ruhnul on ka kohalik meteoroloogia teenistus.

Ajalugu

Lennunduse ajalugu Saaremaal sai alguse juhuse tahtel, kui norralane Hans Fraenkel ja rootslane Carlson sooritasid oma õhupalliga halbade ilmastikuolude tõttu hädamaandumise Atla lahe rannikul 17. detsembril, 1904. aastal.

Lisaks I Maailmasõja baaslennuväljadele ning postilennukite tarbeks loodud maandumispaikadele, kerkis 1930.-ndate aastate teisel poolel päevakorda tsiviillennuvälja ehitamise küsimus.

1939.aastal eraldati Kuressaare Linnavalitsuse poolt riigile lennuvälja ehitamiseks Roomassaares maa-ala.

1940. aastal valmiski Kuressaares murukattega lennurada, mida järgneval aastal kasutati ka Punalipuliste Balti Laevastiku madruste spordiväljakuna.

1944. aastal korrastati linnaelanike kaasabil maandumisrada ja lennujaama hooneks kohandati Pärsamaa vallast Aruste külast kohale veetud talumaja.

06.märtsil 1945. aastal toimus Kuressaare lennuvälja ametlik avamine. Hakkasid toimuma lennud Kuressaare ja Tallinna vahel. Lende sooritati 2-reisijakohalise PO-2-ga. Lisaks reisijatele veeti selle lennukiga kaupa, medikamente ja posti. Samas toimusid kaubalennud Kuressaarest Moskvasse, transportimaks kohalikku värsket kala tolleaegsesse Nõukogude Liidu pealinna.

Iga aastaga muutus lennujaam populaarsemaks. Aastail 1947-1949 ehitati lennujaama teeninduskultuuri tõstmise eesmärgil kolm ajutist abihoonet. Sügis-talvisel ajal, kui praamiliiklus Kuivastu - Virtsu vahel jääolude tõttu seiskus, veeti inimesed ja vajalik kaup saarele õhutranspordiga. See tingis suuremate lennukite kasutusele võttu, ning lisaks PO-2-le hakkas lendama LI - 2, mis mahutas 21 reisijat.

1948.a. moodustati lennujaama ja pilootide teenindamiseks kohapealne meteoroloogiateenistus.

Aastatel 1949-1953 teostati päevas 10-14 lendu Kuressaare ja Tallinna vahel, reisijate arv päevas oli kuni 400 inimest.

1956-1960.a. sooritasid Kuressaare lennuväljal operatsioone mitmed erinevad lennukid. Lisaks eelnevalt nimetatutele 4-kohaline JAK -12, 12-kohaline AN -2, 36- kohaline IL-14 ning ameerika lennukid SI-47 ja “Douglas”.

Kuni 1958.a.-ni töötati küünla ja petrooleumlambi valgusel, kuna lennujaamas polnud elektrit. Raadiojaamasid sai kasutada ainult akupatareidega ja spetsiaalsete bensiinigeneraatoritega. Sama aasta sügisel, peale elektriliini toomist lennujaama,paigutati lennuraja ühele küljele esimesed rajatuled.

Alustati uue lennujaamahoone ehitusega, mis valmis 1962.aastal. Lennuohutuse parandamiseks rajati kaug- ja lähimajakas ning raadiosidesüsteemid. Lennujaam hakkas teenindama aastaringselt.

Aastail 1964-1966 läbi viidud põhjaliku remondi käigus asfalteeriti olemasolev rada ja paigaldati ajakohane märgutulede süsteem.

1976.a. pikendati antud lennurada 200 m võrra (kogupikkus 1300 m ) ja ehitati uus, põhirajaga ristuv rada. Valmis ka lennujuhtimistorn terminali kolmandale korrusele.

Sellisel kujul tegutses Kuressaare lennuväli järgnevatel aastakümnetel ilma suuremate muutusteta.

Reisijate ja kaubaveo näitajate poolest on Kuressaare lennujaam olnud Eesti lennujaamade hulgas Tallinna järel pidevalt teisel kohal. 1960.-1990. aastatel kasutasid õhutransporti ligi 30 tuhat inimest aastas, 70.-ndatel aastatel ulatus see arv isegi üle 40 tuhande inimese, kaubakogused aga küündisid 2000 kuni 3000 tonnini aastas.

Pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist 1990.aastal on Kuressaare lennujaamas teostatud mitmeid tehnilisi uuendusi ning viidud lennuväli kaasaegsele tasemele.

1995.aastal paigaldati uus trassimajakas VOR/DME nii ülelendavate kui ka kohalike lennukite navigeerimise parandamiseks.

1999.a. rekonstrueerimise käigus kaeti lennurajad uue asfaltkattega, pikendati põhirada veel 200 m võrra (kogupikkus 1518 m) ja korrigeeriti lennuradade ühendust perrooniga. Senised madala intensiivsusega raja ääre- ja otsatuled vahetati välja kõrgintensiivsusega tulede vastu.

Kuressaare lennujaamas viidi aastatel 2005-2007 läbi üks lennuohutuse taseme parandamist ja kaks infrastruktuuri arendamist toetavat projekti. Projekte kaasrahastas Euroopa Liit. Projektide raames jõudis juunis 2006.a. lõpule Kuressaare lennuvälja hooldetehnika hoiukompleksi laiendamine ning 01.juuni 2007.a. avati uus Kuressaare lennuvälja reisiterminali ja pagasikäitluskompleks.